Sõnumitooja artikkel - Aruküla majaomanikelt küsitakse – kas soovivad liituda ÜVKga Trüki

 
Et Aruküla eramajadesse saaks ühiskanalisatsiooni, peavad seda soovima vähemalt 60 protsenti kinnistuomanikest.

Selle nädala jooksul viivad Raasiku valla vee-ettevõtja OÜ Raven töötajad Arukülas 270 eramaja postkasti küsitluslehed. Elanikelt küsitakse, kas soovitakse liituda ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooniga. Veel palutakse vastata, millisest allikast saadakse praegu joogivett ja kuidas käitletakse reovett ning kui kinnistu juurde rajatakse liitumispunkt, millal kavatsetakse ÜVKga liituda. 
Arukülas on kokku 452 kinnistut, mis tuleks valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava järgi liita ÜVKga. Neist 192 omanikku küsitleti 2014. aastal, nüüd uut ankeeti ei saadeta. Varem küsitletutest avaldasid ÜVKga liitumiseks soovi 149 majapidamist ehk 78 protsenti. Võimalus saada tuleval aastal ühine vee- ja kanalisatsioonisüsteem on üksnes siis, kui vähemalt 60 protsenti majapidamistest on nõus sellega liituma – vaid sel juhul annab KIK selleks Euroopa Liidu toetust.
 „Meile on oluline kõigi tagasiside ning palume neil, kes kirja saavad, kindlasti vastata ka siis, kui ühisveevärki ja kanalisatsiooni ei soovi,“ ütles Raveni juhatuse liige Andro Ennok.
Kuigi küsitlus on nii veevärgi kui kanalisatsiooni kohta, puudutab see peamiselt kanalisatsiooni, kuna ühisveevärk on Arukülas suuresti olemas – 452 majapidamisest on sellega liitunud 377. Pealegi ei hakata üksnes veetorusid ilma kanalisatsioonita selle projekti raames ehitama.

Arukülas – kas kõik või mitte midagi
 
2013. aastal kinnitas Raasiku vallavolikogu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava järgmiseks paarikümneks aastaks. Selles kavandati ÜVK väljaehitamist kolmes etapis. 
„Nii poleks vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnatõus elanikele väga järsk, pigem sujuv,“ sõnas Andro Ennok.
Mullu kevadel esitas Raven KIKile taotluse toetada Aruküla ja Raasiku ÜVK rajamise esimest etappi. Kuna Aruküla reoveekogumisala reostuskoormus on üle 2000 inimekvivalendi, oli sinna võimalik taotleda toetust Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist, Raasikul, mille reostuskoormus on väiksem, taotleti toetust riiklikust abiprogrammist.
„Raasiku osas taotlus rahuldati ja saime toetuse, kuid Aruküla osas otsus venis,“ nentis Andro Ennok. 
Vastus, et Aruküla kanaliseerimist ei toetata, tuli selle aasta alguses. Õigemini ütles KIK – kas kõik või mitte midagi, ehk toetust antakse juhul, kui kogu asulas ehitatakse ÜVK välja korraga, mitte etapikaupa. Raveni juht selgitas, et Euroopa Liidu direktiivi järgi tulnuks Arukülla ühiskanalisatsioon rajada 2010. aasta lõpuks. Nüüd on riigil valida, kas riskib trahviga või sunnib piirkondi, kus ühiskanalisatsioon on nõutud, kuid siiani rajamata, tegema seda kiiresti ja korraga.
Ravenit KIKi otsus siiski ei rahuldanud ning ettevõte läks kohtusse, nõuti, et KIK teeks rahastamisotsused vastavalt valla ÜVK arengukavale: „KIK oleks pidanud kohe algul ütlema, et etappide kaupa ehitamist ei lubata. Meie olime arvestanud, et Aruküla ja Raasiku projektid lähevad töösse korraga, siis oleks nende abimäär olnud mõistlik. Nüüd, kui rajame ÜVKd vaid Raasikul, on toetuse abimäär meie jaoks liiga väike, peame maksma kavandatust suurema omaosaluse ning see tekitab Ravenile tõsiseid probleeme.“
Kohtuasjas käivad kompromissläbirääkimised. Andro Ennok kinnitas – igal juhul taotletakse, et KIK hüvitaks õigusabi ja konsultantide lisakulu, kokku ligi 5000 eurot: „Kui läheme kompromissile, tahame saada garantiid, et KIK rahastab Aruküla korraga kanaliseerimist ning Raasiku osas suurendab abimäära 65 protsendilt 85le, muidu pole Raven võimeline Aruküla-projektis omaosalust nõutud mahus tasuma.“
Kogu Aruküla kanalisatsiooni väljaehitamise hinnaks on arvestatud 3,3 miljonit eurot, sellest on kavas KIKilt taotleda 2,6 miljonit, omaosaluseks on arvestatud umbes 20 protsenti – Raven võtab laenu ning 350 000 euro eraldamise vallaeelarvest on volikogu kiitnud põhimõtteliselt heaks, kui 60 protsenti liituda soovijaist on olemas.

Küsitluslehti oodatakse tagasi 15. juuniks
 
Küsitluslehed viisid Aruküla elanike postkastidesse Raveni töötajad.
„Panime need kiletaskutesse, et kaitsta märjakssaamise eest. Kõik kinnistuomanikud saavad ühesuguse küsitluslehe ja tüüpkirja ning iga kirja juurde lisasime joonise, mis puudutab just tema kinnistut. Märkisime joonisel liitumispunkti võimaliku asukoha ning palume tagasisidet, kas see sobib või soovitakse teise kohta,“ rääkis Raveni juht.  
Vastuseid oodatakse 15. juuniks. Need saab panna Aruküla Konsumis või vallamaja fuajees asuvatesse kastidesse, Raveni postkasti, viia Raveni kontorisse, saata postiga või skänneerida ja saata e-postiga.
Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumine on tasuta. Kui ÜVK on välja ehitatud, tõuseb vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind Arukülas umbes 25 protsenti: „Oleme arvestanud, et vee kuupmeeter hakkab maksma 50 senti ja ka kanalisatsioon 50 senti senisest rohkem.“
Andro Ennok märkis, et arvestades olukorda peab ta ühiskanalisatsiooni pikemas perspektiivis väljaehitamist mõistlikuks, kuid selle üle peaks otsustama kohalik kogukond. Teine alternatiiv on tema sõnul see, et elanikud hakkavad vanu kogumismahuteid välja vahetama. Praegused pole sageli lekkekindlad ning elanike salvkaevudesse on kohati imbunud reostust. Või siis on veetarbimine suurenenud ning see võib tähendada, et ühiskanalisatsiooni kasutamine tuleb soodsam kui senise kogumismahuti asendamine suuremaga. 
„Kuna praegu on viimane võimalus saada KIKilt nii suures mahus toetust, tuleb elanikel otsustada – kas nad tahavad, et neil oleks kaasaegne ja korralik torustik ning järgmised 20-30 aastat muretu,“ lausus ta. 

Raasiku ehitus venib
 
Raasiku ühiskanalisatsiooni esimest etappi, mis võimaldab Tallinna maantee piirkonnas liitumise ligi 70 majapidamisele, alustati täpselt aasta tagasi. Riigihanke võitis Vändra MP, kelle pakkumine oli üle 365 600 euro. Esimene tähtaeg oli 30. november, seda on jupikaupa pikendatud, praegu on tähtajaks määratud 31. juuli, kuid Andro Ennoki hinnangul pole ka see reaalne. Ta oletas, et Raasiku kanaliseerimise esimene etapp lõpetatakse sügiseks.
„Seda, mis seal toimub, ei saa pidada normaalseks. Olen ehitajas väga pettunud,“ tõdes ta.
Tööde venimise kohta on toodud erinevaid põhjuseid, küll on liiga külm, küll liiga vihmane: „Ilmselt tegi ehitaja alapakkumise – meie arvestasime keskmiste hindade alusel tööde maksumuseks ligi 752 000 eurot – ning üritas oma kahjumit vähendada sellega, et otsis kõige odavamad alltöövõtjad ja andis neile pikad tähtajad.“
Torud on nüüdseks suures osas maha pandud, kuid ühes kohas on kanalisatsioonitorude paigaldamiseks vaja ringi tõsta elektriliini, peale selle on tegemata suur osa taastamistöödest ja haljastusest. 
„Oleme seni olnud ehitaja suhtes leebed ja vastutulelikud, kuid kannatus hakkab katkema ning tuleb hakata mõtlema sanktsioonide rakendamisele,“ tunnistas Raveni juht. 
Ta lisas, et Raasiku elanikud on olnud väga mõistvad, aga kui neil on kaebusi ja pretensioone, andku sellest Ravenile kindlasti teada veel siis, kui ehitus käib: „Edastame kõik kaebused ega võta Raasiku kanalisatsiooni enne vastu, kui kõik on korda tehtud. Hiljem on küll garantiiaeg, kuid elu on näidanud – kui rahad käes, ei tehta enam midagi ning seda riski me võtta ei soovi.“
 
 
Sõnumitooja 07.06.2017
KÜLLI KOPPELMAA