Raasiku valla ÜVK arengukava kinnitamisest ja Aruküla ÜVK projektist

Raasiku vallavolikogu kinnitas möödunud nädala istungil valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava aastateks 2018-2029. Nüüd saab hakata ellu viima Aruküla ÜVK projekti, mille ehitamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus 2,34 miljoni euroga.
Valla vee-ettevõtte Raven juht Andro Ennok selgitas, et arengukava muudeti, kuna KIKi rahastusotsuse pakkumine Aruküla kogu mahu teostamiseks, oli hea tahte märk ja kompromiss esimese etapi kohtulahendile, sest sellist rahastusotsust ei saanuks meetmemääruse järgi teha enne rahastustaotlusele vastavalt kehtivat arengukava: “KIK seadis meile lisatingimuse, et rahastusotsus kehtib vaid sel juhul, kui arengukava tagantjärele vastavusse viiakse ja seda enne Aruküla hangetega alustamist. Valikud olid, kas jätkata Aruküla esimese etapiga kohtus või teha enne Euroopa Liidu abirahade lõppemist maksimaalselt ära arengukavas nagunii Arukülas plaanis olnud investeeringud, siis selline kompromisspakkumine on Raasiku vallale ülisoodne ja algatati kiirelt arengukava muutmine.”

Muudatused arengukavas
Suurim erinevus võrreldes varasema kavaga on, et eelmise arengukava kolm etappi, on nüüd jagatud kahte osasse. Esimeses etapis on investeeringud, mis on plaanis valmis saada aastaks 2021, see moodustab projekti kogumahust 75 protsenti. Tarbijale tähendab see seda, et kõik Arukülas varasemalt kolme etappi jaotatud tööd tehakse nüüd korraga. Andro Ennok lisas, et esimeses etapis on nüüd ka varasem Raasiku aleviku ÜVK-tööde teine etapp, mida on mõistlik algatada hiljemalt 2019 alguses. Ülejäänu ja väiksemad piirkonnad on esialgu planeeritud teise etappi, kuid lähiajal tasuks need põhjalikumalt üle vaadata.

Hinnatõus lükkub edasi
Tulenevalt arengukavas plaanitud investeeringutest ja tegevusega seotud teenushindade pidevast hinnatõusust, on vee ja kanalisatsiooni hinnad plaanis arengukava järgi üle vaadata 2022. aastal: “See on vajalik Raveni omaosaluse katteks vajalike laenumaksete tasumiseks, lisaks arvestab see üleüldist sisendite hinnatõusu. Kui prognoosid paika peavad, siis järgmine hinnatõus võiks olla aastal 2022 ja hinnanguliselt 22 senti koos käibemaksuga kuupmeetri kohta. Samas teeme tööd kadude vähendamiseks, mis võiks samuti hinnatõusule leevendust tuua.”
Üks võimalus hinda alandada oleks ka see, kui Raven liita mõne teise vee-ettevõtjaga. Eesti Vee-ettevõtete Liidu tellitud uuringu järgi aitaks see kulusid kokku hoida keskmiselt 20 protsenti, kuna kaob vajadus dubleerivate tegevuste järele. “Kokkuvõttes sõltub kõik sellest, kellega Raven kokku liidetakse. Uurimistöö andis tulemuse, et vee-ettevõtlus oleks iseseisvalt jätkusuutlik, kui ta oleks regionaalne ehk koondunud vähemalt kaheks kuni neljaks ettevõtteks Eestis,” rääkis Raveni juht.
Ettevõtete liitmisele tasuks Raasiku puhul tema hinnangul mõelda alates 2020. aastast, kui Euroopa Liidu abirahad-toetused saavad läbi ning enam muudest programmidest toetusi enam ei eraldata: “Näiteks Eesti-sisese KIKi keskkonnaprogrammi rahastuse saamiseks peab vee-ettevõtja edaspidi teenindama rohkem kui 5000 elanikku, Raveni teenindab ligikaudu 3000 elanikku. Minu hinnangul oleks mõistlik liita etapiti, eelkõige täita keskkonnaprogrammi lävend, tuua ära toetused ning hinnata siis uuesti olukorda. Igasugused rahastamis- ja investeerimistingimused saab kokku leppida ühinemislepingutes. Samas kui vee-ettevõtlus oleks regionaalne, siis saaksid nad iseseisvalt hakkama uurimustöös toodud veehinnaga ning suudaks teha ära ka kõik vajalikud investeeringud iseseisvalt ilma abirahade ja KOVide rahasüstide vajaduseta. Seega tasub arutada ja mõelda, kuidas oleks Raasiku elanikele kõige mõistlikum edasi tegutseda.”

Aruküla projekt läheb töösse
Kuna KIKi nõue on, et Aruküla ÜVK valmiks 2019 augustiks, siis oleme Aruküla ÜVK hankematerjalid juba osaliselt ette valmistatud ja saame lähiajal välja kuulutada projektijuhi leidmiseks hanke ning seejärel korraldada projekteerimis- ja ehitushanke.
Aruküla ÜVK ehituse omaosalus on ca 630 000 eurot, sellest 350 000 eurot tuleb vallaeelarvest, lisaks tuleb 280 000 eurot Raveni enda rahast ning laenust. Omaosalus jaguneb aastateks 2018-2019. Tänavu peab vald tasuma 95 000 eurot sissemakseks omaosaluse katteks ja ülejäänud summa 2019. aastal. Andro Ennok sõnas, et alternatiiv valla osalusele oleks täiendav laen, mida peaks võtma Raven, selle tagasimaksmiseks tuleks aga tõsta teenuse hinda. Kuna teenushind on niigi kõrge, otsustati eraldada vahendid valla eelarvest.

KIKi toetus eraisikutele
Andro Ennok lausus, et head meelt teeb hiljuti kuuldud uudis Keskkonnainvesteeringute Keskuse uuest täiendavast toetusmeetmest. KIK plaanib lähiajal avada toetusmeetme eraisikutele vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamiseks liitumispunktist hooneteni.
Toetust eraldatakse tema sõnul seetõttu, et Euroopa Liidu abirahade eest ehitatud ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemidega pole paljud kinnistuomanikud olnud võimelised oma majapidamisi ühendama.
Toetus puudutab üle 2000 tarbijaga piirkondi, kuhu kuulub ka Aruküla. 2019. aasta augustiks valmiva Aruküla ÜVKga liitumiseks saaks sealt juba ka toetust taotleda.
 
 
Ere Uibo
Sõnumitooja